Koondise peatreener Galkin: ” Peame olema valmis erinevateks arenguteks ja peame selleks tegema kõik, et olla valmis!”

Aleksei Galkin – Eesti rahvuskoondise peatreener.

Aasta 2020 pidi olema Eesti rannajalgpallikoondisele ja üldse rannajalgpallile uus tulemine, kuid nüüd, kus oleme „tänu“ uuele kavalale viirusele täiesti uues situatsioonis, tuleb valmis olla erinevateks stsenaariumiteks.

Eesti rannajalgpallikoondise peatreener Aleksei Galkin ja rannajalgpalli hooandja Eestis Kari-Andri Kask arutasid hetkeseisu nii koondise, kui ka rannajalgpalli kohaliku Liiga vaatevinklist. Samuti räägiti ka “elevandist ruumis” ehk viiruse tekitatud teadmatusest ning prognoositi milllal ning, kas rahvusvaheline ja kohalik hooaeg saab alata?!

Kari: Nonii, viimane rahvuskoondise ühine treening peeti 12.märtsil ja liiva peal oldi üheskoos viimati 1.märtsil. Aega läinud mööda, situatsioon on uus, kas Sind paneb hetke olukord muretsema ka, et koondise kandidaadid on justkui kehvemas olukorras, kui enne Eestis välja kuulutatud eriolukorda?

Galkin: Ma usun meie mängijatesse ning viimased liivatreeningud näitasid, et kohalkäimine on hea, poistel silmad säravad ja tahavad teha, see peamine. Poisid pingutavad ja ma ei muretse üldse, et nad kõik praegu istuksid ja midagi ei tee. Me räägime ikkagi koondisest ja olen kindel ja olen ka teadlik, et enamus teevad trenni ja liigutavad.

Kari: Võimalik, et see uus situatsioon, milles elame on hoopis silmi avav ning paneb ka teistmoodi mõtlema ja tegutsema. Ma enda pealt vaatan, et on tekkinud selline meeldiv rutiin, et teen igal hommikul 8-10 km ringi randa ja rannas või mujal ja trenn tekitab head sõltuvust. Ma näen, et tänases olukorras tõuseb võib-olla suurimaks teemaks ISIKLIK VASTUTUS. Vastutus seista ise enda hea füüsilise vormi eest ja ma samuti usun nagu Sina, et eriti koondise kandidaadid, nende jaoks peaks enda vormi viimine/hoidmine olema elementaarne. See uus situatsioon on ehk meile hoopis võimalus, olla ja saada veel paremaks, kui varasemalt, mis sa arvad? Muidugi üksi treenimine on teistmoodi, kui üheskoos aga…

Galkin: Kari vabandust, me räägime koondisest. See, et kõik on teistmoodi, see selleks. Kui sa oled motiveeritud, oled fanaatik, siis see, et teed üksi ei sega absoluutselt. Ma olen vanamees😊, ma teen ise 2-3 korda nädalas korralikult trenni, miks ma seda teen? Ma ei pea seda tegema aga ma tahan teha. Ja, kui me räägime siin koondise kandidaatidest, siis igapäevane trenn on elementaarne.

Kari: Sa oled täielik rannajalka fänn ja jälgid rahvusvahelist rannajalgpalli igapäevaselt ning oled muidugi vaadanud üle ka kõik Eesti koondise mängud. Mis sa arvad, millele peaks meie koondis panustama rohkem? Kas sa oled minuga nõus, kui ma väidan, et vastupidavus on meie koondise üks põhilisi kohti, mida saaks igaüks parandada, et oleks jõudu vastupidada ja suruda ka kolmas või neljas mäng järjest?

Galkin: Jah vastupidavus on oluline asi. Siin muidugi väga palju detaile lisaks. Vastupidavus, pluss keskendumine ja distsipliin kaitses, mis minu jaoks on väga oluline. Ja VASTUPIDAVUS on väga oluline, kuna minu arvates ei olnud eelmisel aastal balanssi meie meeskonnas. Osadel mängijatel oli hea füüsiline vorm aga osadel mängijatel ei olnud hea füüsis. Ja sellises olukorras tekivadki probleemid ja meile lüüakse kergeid väravaid nii öelda tühjast kohast. Ja sellises olukorras, kus tasakaal päris paigas ei ole, on väga raske mänguplaanist 100% kinni hoida. Ja, et sellist olukorda vältida, siis vundamendi ladumine, jõutreeningud ja jooksmine, see on väga oluline just nüüd mitmeid kuid enne hooaja algust. Kui vundament on paigas, siis kõik taktikalised jutud ja distsipliin kaitses need tulevad ja neid on lihtsam järgida.

Kari: Mis sa koondise mängijatel hetkel soovitad teha, et vastupidavus suureneks?

Galkin: No igapäevaselt 40-50 minutit jooksu näiteks Ideaalis liivapeal, kui see pole võimalik, siis metsajooks. Parim oleks ikkagi rannas teha, on spetsiifilisem ja, kui leiate veel mõned mäed, siis mäejooksud, lõigud. Ja muidugi jõutrenn oma keha raskusega, seal on väga mitmeid võimalusi ja seda tuleb samuti kindlasti teha.  Ka vigastuste ennetamise harjutusi samuti teha. Ma usun, et koondise mängijad on nii kogenud ja tunnevad oma keha hästi. Peaasi on järjepidavalt ja igapäevaselt treenida. Kui abi vaja, ma loomulikult aitan oma teadmistega või, kui varustust vaja (pallid jm, saab samuti aidata).

Kari: FIFA saatis meile põhjaliku analüüsi eelnevate rannajalgpalli maailmameistrivõistluste statistikast. Sa oled ka tutvunud sellega, mis uut ja kuhu ala suundub?

Galkin: Kõik koondised teevad oma taktika ja mängivad ikkagi vastavalt oma mängijate tasemele. Näiteks tehnilisemad koondised nagu Brasiilia ja Portugal on oma mängu üles ehitanud nii, et rohkelt tekib olukordi, kus nad spets jäävad üks ühe vastu ja püüavad oma tehnikaga mängu otsustada. Teised tugevad koondised nagu näiteks Venemaa ja Valgevene mängivad taktikaliselt ja püüavad rohkem teha positisioonilisi rünnakuid, kus kasutavad väga palju just väravavahte. Ja just VÄRAVAVAHID ongi mängu A ja O, kes kaasaegses rannajalgpallis on tippmeeskondadel kõik tehnilised nagu väljaku mängijad.

Väravavahid on kaasaegses rannajalgpallis väljakul olulisemad mängijad.

Kari: Jah, väravavahid on rannajalgpallis väga olulised. Neil on päris palju ülesandeid, nad peaksid olema mängujuhid, mängima jalaga, oskama sööta ja oskama täpselt käega visata. See kõik lisaks värava kaitsmisele. On Sul plaanis Eesti koondises rohkem tähelepanu hakata pöörama just väravavahtidele, et läbi selle anda koondisele üks lisakäik?

Galkin: Jah. Ma arvan seda, et iga rannajalgpalliklubi peaks rohkem tähelepanu hakkama pöörama väravavahtidele ja nende treenimisele. Spetsiifilised harjutused, eraldi trenn jm.
Koondises on minu plaan suvel teha väravavahtidele veel eraldi treeningud, spetsiifilised treeningud. Väravavaht on ja peab olema minu võistkonnas väljakul nagu dirigent. Ja väravavahil peab olema väga hea füüsiline vorm. Kui ei ole füüsiline vorm hea, siis tulevad suured probleemid. Eriti koondise tasemel. Ja eriti rannajalgpallis, kus isegi B-divisjoni tasemel on koondistel väga head väravavahid.

Kari: Meil on Eesti meistriliiga tasemel sirka 8-9 väravavahti, kellest siis 3 (Rahnik, Rink, Kotter) oled hetkel kaasanud koondise ettevalmistuse juurde. Kas nendest meestest mõni on juba dirigent või õnnestub dirigendiks treenida?

Galkin: Ma arvan, et jah! Kui nad ise tahavad ja on motiveeritud ning teevad ise kõvasti trenni ja nagu nad on näidanud meie esimesed 13 trenni liivapeal, siis ma olen näinud, et nad seda tahavad, nad on tublid. Konkurents nende vahel ei ole küll suur aga ma näen, nad võitlevad, tahavad ja arvan, et väga huvitav on vaadata, kes neist kõige rohkem tahab, kes oma treeningutega näitab seda kõige paremini.

Eesti Meistriliiga on ettevalmistatud, kuid ootab samuti olukorra normaliseerumist.

Galkin: Koondise mängijate ettevalmistusel mängib suurt rolli muidugi meie siseriiklik liiga. Oleneb kuidas on liigas mängutase, sest näiteid on ju palju, kus Eesti liigas saab väravavaht seista palliga ja nii öelda puhata, ilma, et keegi tuleks teda survestama. Euroliigas selliseid mänge ei ole ja surve ning tempo on teised. Me pole harjunud sellise tempoga, mis võib tekitada koheselt kergeid vigu, mis annavad tagasilöögi. Euroopas hoopis teine mängutempo ja ma loodan, et sel aastal lihtsaid mänge Eesti liigas ei ole. See aitab meil valmis olla rahvusvahelisteks mängudeks.

Kari: Jah Eesti liiga on ettevalmistatud ja sel aastal nagu meeskondadele ka juba teada, on liigaga liitumas kolm parimat Läti rannajalgpalliklubi.
Nüüd tänases situatsioonis, kus me ei tea, kas piirid üldse sel suvel avatakse on ka meil vaja teha erinevad plaanid, et meistrivõistlused edukalt siiski läbiviia. Minu enda tunnetus vaadates Eestis ja Euroopas toimuvat on hetkel selline, et siseriiklikud spordivõistlused siiski sel suvel lubatakse käima, kuid seda mitte veel mai kuus. Rannajalgpalli Liiga alguseks on määratud 13.juuni, kuid ei ole hullu, kui saame alustada ka juuni kuu lõpus 27.juuni. Eelkõige on meie kõigi esmane soov saada viiruse levikule piir peale, et inimeste tervisele enam ohtu ei oleks ning vähemalt siseriiklikult saaksime elu jälle normaalselt toimima. Teine küsimus on muidugi Läti klubid, neil sama seis nagu Eestis ja keegi ei tea, kas üldse lubatakse meie kahe riigi vahel liikumisi? Hetkel suur teadmatus selles osas…

Galkin: Ma ise usun, et juuni kuuks on asi lahenenud, ma vähemalt loodan. Kui ma vaatan majandust, need Spad ja hotellid, ma ei kujuta ette, et need juuni kuus ikkagi veel kinni on… Varsti läheb soojaks ja ma loodan, et 1.maiks on pilt juba selge ja parem ning osatakse anda selgemaid vastuseid.

Mis saab rahvusvahelistest võistlustest, kas lükkuvad sügisesse? Veel teadmatus…

Kari: Peame olema valmis kõikideks arenguteks, eriti rahvusvahelisel tasemel. Minu nägemuses ei ole reaalne, et 1.juuni algama pidanud Euro Winners Cup turniir peetakse, seda ei toimu. Ja üldse enne septembri kuud ma ei usu, et Itaalias või kuskil mingeid turniire toimub, väga raske uskuda. Kuna koondise kalendris oli esimene turniir märgitud juuli keskpaika Ungarisse, kus väga karmid meetmed hetkel sisse seatud, ka see väga lahtine ja pigem lükatakse edasi. Teised turniirid olid planeeritud septembri kuusse ja september, oktoober võivad olla realistlikud kuud juba, kus olulised rahvusvahelised turniirid saaksid toimuda. Ma muidugi ei ole teadlane aga see minu tunnetus täna. Piirivalvet veel sel aastal ära ei kaotata, see peaks olema ilmselt selge.

Galkin: jaa loomulikult peame olema valmis erinevateks arenguteks ja teeme selleks kõik, et olla valmis.

Kari: see muidugi hea, et just Sina oled hetkel peatreeneriks, sul suur treeneri kogemus ning nagu mängus, nii ka elus võid teha eelnevalt erinevaid plaane aga kõik võib hetkega muutuda. Pead olema suuteline vastavalt ja ilma paanikata olukordadele reageerida.

Galkin: ja see on selge, ei mingit paanikat, tuleb edasi töötada. Nii ka koondise mängijad. Ma arvan, et Igal mängijal peab olema mingi igapäevane kava, kuidas ta nädal välja näeb, mida ja kuidas ta treenib. Nagu mul endal. Mul on mitmeid gruppe juhendada U16, isegi väiksemad 2011 sündinud ja teised. Igal nädalal ma saadan neile treeningplaanid ja meil süsteem, kus igaüks paneb kirja mida nad teevad, kui palju nad teevad, mida teevad trenni alguses, keskel jne. Töö käib koguaeg. Kõigil peab olema plaan.

Tänud Aleksei ja töötame edasi!

Olge kõik terved ja vastutustundlikud teiste suhtes. Hoiame Teid kõiki rannajalgpalli arengutega kursis!

HOIDKEM ÜKSTEIST!

Rannajalgpalli Liidu juht Kari-Andri Kask

Share this post